Eile, täna, homme

Nädala ülesanne

Analüüsi ajaveebis, milline võiks olla veeb ja sotsiaalne tarkvara 5-10 aasta pärast.

Punktide väljatoomisel olen lähtunud enda 10 aasta pikkusest veebi kasutamise kogemusest.

Veeb

Kui vaadata viimase 10 aasta jooksul toimunud muudatusi disaini vallas, siis peab kogema, et veebilehtede disain on kiiresti muutuv nähtus. Seega võib oletada, et järgnevad 5-10 aastat toob kaasa üpriski suuri muutusi. Eelkõige arvan, et üha enam populaarsemaks muutub AJAX ehk üha vähem võib kohata lehti, kus nupule vajutustega tehakse lehele „refresh“. AJAX-i kasutamine on just viimasel 3-4 aastal väga populaarseks saanud ja trend liigub üha ülespoole. Heaks näiteks oleks leht elance.com, kus kasutajakeskkonnas on väga laialdaselt AJAX-it realiseeritud. Samuti ka Facebook liigub sinna poole. Kasutajaliides on voolav ja seda on mugav kasutada.

Teiseks asjaks võib pidada igasuguste „cloud“ teenuste kasutamist ja integreerimist. Asi on küllaltki algusfaasis, vähemalt minule kui tavakasutajale tundub nii. Kuid hea tõuke andis Apple, mis oma uusimas iOS5.0 operatsioonisüsteemis pilveteenuse kasutamisega algust tegi.

Sotsiaalne tarkvara

Usun, et sotsiaalne tarkvara, eesotsas sotsiaalse meedia suurima esindaja – Facebookiga – võtab enda alla veel suurema maailma, mida arvutid suudavad pakkuda. Algselt oli Facebook lihtsalt sõpradega suhtlemise sait, siis tulid mängud, igasugused lisavidinad. Seejärel võttis see enda alla „instant messengeri“ tüüpi suhtluskanalid, misjärel integreeriti vaikselt ettevõtete lehed ja müügiprotsessi arendamine. Viimane hõlmab ka ekspodentsiaalset reklaaminduse kasvu antud lehtedel.

Tänaseks päevaks või siis üsna pea võetakse enda alla ka põhilise postkasti ehk e-maili teenuse funktsioon. Mis edasi? Usun, et järgmiseks püütakse üle võtta kõiksugu tekstitöötlusprogrammide funktsioonid. Sotsiaalmeedia püüab endasse integreerida Microsoft Word-i, Excelit jne (nagu seda on teinud juba Google Docs). Samuti usun, et mingil määral püütakse üle võtta otsingumootori funktsiooni. Juba praegu on Facebookist ja teistest suhtlussaitidest võimalik leida enamik uudiseid, poliitikute, kuulsate inimeste kodulehti ning nii üllatav kui see ka poleks, isegi mõningal määral teaduslikke tekste.

Kõik need muutused ei tule üleöö, kuid prognoosin, et muutuste kasv ja kiirus on võrreldav viimase 3-4 aastaga. 

Asotsiaalne tarkvara ehk sotsiaalmeedia pahupool

Nädala ülesanne

Kirjelda ajaveebis kolme õpetlikku juhtumit manipulatsioonide ja pettuste vallast.

Manipulatsioonide ja pettuste vallas võtan vaatluse alla 3 juhtumit, millega olen olnud otseselt või kaudselt seotud. Kirjeldan oma kogemusi just seetõttu, kuna olen viimased 6 aastat töötanud Internetiturunduse valdkonnas.

Pane raha kasvama

Kuskil 5-6 aastat tagasi olid väga populaarsed lehed, mis lubasid lühiajalisi „raha kasvatamise“ teenuseid. Lehed selgitasid oma põhimõtet nõnda – sina investeerid oma raha, nende professionaalne meeskond kasutab seda erinevatel valuutaturgudel ja hoiustel ning nõnda tuleb ka kasum, mis suures osas sulle makstakse. Mida suurem on investeeritud summa, seda suurem on tõenäosus, et valuutatehingud õnnestuvad ja seda rohkem raha võib teenida. Summad, mida võidi paari kahe-kolme nädalaga tagasi teenida, olid väga märkimisväärsed (200%-300%), vähemalt arvudena. Tagantjärgi mõeldes on tore naerda nõnda „sinisilmsete inimeste“ üle, kes tõesti uskusid, et nende lehtede taga on professionaalsed investeerimismeeskonnad. Selliseid inimesi oli aga 5-6 aastat tagasi väga palju, üks ullike olin ka mina.

Kaks-kolm nädalat töötas kogu süsteem väga hästi. Nägid, kuidas raha kasvab, said erinevaid teenuseid pidi (näiteks maksesüsteem Paypal jt) oma raha ja teenitud kasumi tagasi. Ühesõnaga hakkasid vaikselt süsteemi usaldama ja suuremaid summasid investeerima. 4-5 nädala pärast peale usalduse võitu (positiivsed kommentaarid foorumites, jutukates jne) hakkasid paljud juba suuremaid summasid investeerima ja siis järsku – leht oli kadunud, ei jälgegi loojatest, infost loojate kohta ning kogu investeeritud rahast. Ja oligi kõik.

Tule kohtu kena naisterahvaga

Üks väga levinud petuskeem, mida on kasutatud viimased 10 aastat ning millega oma hiigelaegadel teeniti sadu tuhandeid dollareid kuus, oli „olematu naisega tutvumine“. Teema on lähedane just seetõttu, kuna nii mõnedki USA-st pärit tuttavad on asja proovinud ning see on ka ära tasunud. Pettus ei ole küll võrdne krediitkaardi andmete varastamisega, kuid põhineb valedel.

Kuidas see käib? Reklaamija loob uue „naine otsib meest“ kuulutuse mõnes tuntud kuulutusteportaalis, näiteks on väga populaarne olnud gumtree.com. Kuna seal taga on tavaliselt andekad müügimehed, siis on kuulutus ja naise profiil loodud nõnda, et see kohe tekitab huvi naisega kohtuda. Profiilile on lisatud loomuliku, ilusa välimusega naise pilt (pildid), tekst on väga mõistlik ning väljakutsuv. Kuulutuses on kirjas:  „...kui sa tahad minuga lähemalt tutvuda, siis kirjuta mulle, minu e-mail on see ja see“.  Loomulikult tuhanded mehed valmis sellise naise nimel e-maili saatma..

Kui aga saadetakse antud aadressile e-mail, siis saadakse vastu automaatne vastus (kuskil 30-60 minuti pärast). G-mailis on selleks „on holiday“ funktsioon. Vastuses on kirjas midagi sellist: „Olen täna saanud juba sadu kirju erinevalt meestelt. Kahjuks ei jaksa kõigile vastata. Seetõttu pidin üles seadma selle automaatvastaja. Kui sa tõeliselt tahad minuga kohtuda, siis olen portaalis XYZ ning minu kasutajanimi on abc. Ootan sinuga kohtumist. Portaal asub aadressil siin: xyz.com“

Umbes pooled mehed vajutavadki lingile ja registreerivad suhtlusportaalis end ära (liitumine on tasuta). Loomulikult ei ole portaalis antud kasutajat, või kui ongi, siis ei saa temalt kunagi vastust.

Põhimõte seisneb aga selles, et reklaamija on teinud portaaliga kokkuleppe, et iga sissetoodud kliendi (tasuta liitumise)näol annab portaal mingi summa reklaamijale (tavaliselt 3-5 dollari vahel). Kokkuvõttes saavad kaudselt petta nii portaal ning ka mehed, kes tahtsid naisega kohtuda. Reklaamija teenib aga hiigelsummasid.

Olete saanud tšeki XXX ettevõttelt.

Tegu ei ole küll otsese pettusega, kuid manipulatsioon on küll. On olemas ettevõtteid, mis pakuvad lihtsat tükitööd – andmete arvutisse sisestamine, väiksemad disaini- ja programmeerimistööd jne. Inimesed teevad tööd, neile saadetakse tšekk, mille alusel saab pangast raha välja võtta. Kavalus seisneb aga selles, et heatahtlik töötaja saab tšeki, kus on ettevõtte nimeks märgitud midagi väga rõvedat, millega pea keegi ei tahaks olla seotud. Näiteks „Pornstar University“, „Hard Core (mingi asi)“ jne. Olen lugenud, et umbes 50% inimestest ei lunastagi oma tšekki, seda just ettevõtte nime ja häbi tõttu.

Kogukondlik tarkvaraarendus.

Nädala ülesanne:

Vali kaks vaba tarkvara projekti ja võrdle neid ajaveebis arenduse vaatenurgast.

Kaheks võrreldavaks vaba tarkvara projektiks valisin FTP programmi FileZilla ja brauseri Mozilla Firefox. Valik langes neile kahele just seetõttu, kuna kasutan FileZilla-t  tööasjades pea iga päev ning ka Mozilla on olnud oma 2-3 aastat põhiline brauser, seda enne Google Chrome väljatulekut (mis ei ole vaba tarkvara).

FileZilla sai alguse 2001. aastal  informaatika tunni projektina, mille autoriteks oli Tim Kosse ja tema kaks klassikaaslast. Kohe algul otsustati, et tehakse vaba tarkvara, kuna nad ei oldud kindlad, et nad suudaksid müüa kasvõi ühtainsat  koopiat. Seega esimene versioon tuli välja 2001. aasta veebruaris. Edasine arendus jätkus juba laiema ringi sees. Nimelt avalikustati lähtekood tuntud portaalis SourceForge.net, mille abil muutus projekt ka populaarsemaks. Tekkisid mitmed vabakutselised inimesed, kes FileZilla projektile omi  tükke (edasiarendusi) hakkasid looma. Alates 2011. aasta algusest on kogu arendustegevus kolinud tagasi FileZilla kodulehele. See tähendab, et kõik loodud uuendused, parandused, edasiarendamisideed, dokumentatsioon jms lisatakse FileZilla lehele. Vähestest inimestest koosnev tuumik analüüsib uuendusi ja tegeleb nende integreerimisega. Kui midagi suuremat valmis, siis lastakse välja uus versioon.

Ka Mozilla Firefox on vaba tarkvara. Kuid selle projekti arendus on natuke erinev. Nimelt on arenduses suured täiskohaga töötavad tiimid, arendusmeeskonnad, programmeerijad, turundajad jne. Kuna lähtekood on vabalt kättesaadav, siis nagu ka FileZilla puhul, on võimalik ka vabakutselisel harrastajal/programmeerijal oma versioone teha, edasiarendamiseideid jagada, laiendusi luua jne. Samuti on võimalus hakata testijaks.

Nagu näha, on antud projektide arendus sarnane, kuid siiski kohati erinev. Seda just seetõttu, kuna FileZilla-l on väike tuumik, kes tööd koordineerib, ning suur vabakutseliste inimeste hulk, kes loovad uusi komponente ja täiustavad tarkvara. Mozillal aga kindel, suur tuum, mis tegutseb ühise eesmärgi nimel. Vabakutselistel inimestel on võimalik projektist osa saada, kuid selle mõju terviklikule arendusele ei ole nõnda suur.