Virtuaalmaailmad

Nädala ülesanne:

Tutvu mõne vabalt valitud virtuaalmaailmaga (Second Life sobib, aga soovi korral võib ka mõni muu olla) ja kirjelda ajaveebis oma kogemusi.

Kuna virtuaalmaailm Second Life on osutunud küllaltki suureks ja populaarseks projektiks, siis sellega tutvumine leidis aset juba enne õppeaine võtmist. Esmalt oli võimalus näha ühte dokumentaalfilmi, mis kirjeldas ära põhilised virtuaalmaailma võimalused, plussid, puudujäägid ja ohud. Kohe alguses jäi projektist hea mulje. Miks? Sest antud film pakkus häid põhjendusi, miks suured ettevõtted peaksid süsteemi kasutama. Nimelt ei ole vaja suurte koosolekute või muude tähtsate ürituste pidamiseks ilmtingimata üle maailma kokku lennata, kulutades nõnda tuhandeid dollareid, väärtuslikku tööaega jne. On vaja vaid oma virtuaalkontorit (mille loomine võib ka väga vähe aega võtta), arvutit ja mikrofoni/kõrvaklappe. Valitakse aeg ning just kui olekski päris asi. Teisest küljest näidati vahet virtuaalmaailmas toimuva ja reaalse maailmaga ning mõnes ettevõttes oli see lausa hirmuäratav. Tõesti, tegu oleks olnud kui Matrix-i filmiga  - reaalsuses oli kontor hämar, liikumatu ja kui välja surnud, kuid virtuaalmaailmas käis elu – suhtlus, koosolekud, mängimine jne.

Olles tutvunud filmi ja kursuse materjali põhjal Second Life virtuaalmaailmaga, otsustasin, et loon ka ise konto. Installimine oli kiire ja sujuv. Niisiis, muljed? Esmamulje oli väike pettumus. Olin maailmas suhteliselt üksinda ning olles nooremana mänginud The Sims mänge, oli graafika ja reaalsus oodatust tagasihoidlikum. Ilmselt tuli see ka sellest, kuna minu sülearvutil on integreeritud graafikakaart, mis ei soodusta head 3D graafikat.

Liikumine, erinevate näoilmete tegemine vms on küllaltki lihtsaks tehtud, samuti maailmade valimine ja ka reaalse raha kulutamise nupp on suurelt välja toodud.

Ise aga hetkel seda süsteemi veel ei kasutaks, kuna kui aus olla, siis tuli hirm nahka sellise maailma ees. Kui on ikka võimalus saada miljonäriks näiteks virtuaalmaailma kinnisvara müümise ja vahendamise eest, näha virtuaalmaailma teatris etendusi vms, siis iseloomustaks süsteemi sõna „hirmuäratav“!

Kokkuvõtvalt peab aga ütlema, et virtuaalmaailmadel on suur tulevik. Juba praegusel hetkel võimaldavad nad asju teha palju lihtsamalt, odavamalt ja efektiivsemalt. Iseasi, kas kõik inimesed selleks valmis on. Ise pooldan veel reaalset, käega katsutavat elulaadi.

Märgendamine ja folksonoomia

Nädala ülesanne:

Otsige veebist kaks näidet folksonoomia kohta - üks selline, kus see väga hästi töötab, ning teine, kus see eriti ei taha toimida.

Üheks heaks näiteks folksonoomia kohta oleks fotoportaal istockphoto.com, mis tegeleb eelkõige kvaliteetsete, huvitavate ja ebatraditsiooniliste fotode müümisega.  Portaal tegutseb ka videote ja heliklippide vahendamisega, kuid kõige paremini  õigustab end folksonoomia vallas just tegevused fotodega. Et otsingusüsteem saaks toimida, peab iga uue foto lisamisel (müüki panimisel) kasutama silte. Et süsteemil ei tekiks nn  „Google-pommide“ fenomeni, siis iga mitmetimõistetava sõna juures tuuakse välja mitu valikuvõimalust . Näitena võtame sõna „orange“. Pakutakse „descriptive color“ või „citrus fruit“.  Kasutaja paneb linnukese ette sõnale, mis tema pilti iseloomustab. Tänu sellele toimib kogu otsingusõnadel põhinev süsteem väga tõhusalt ja hõlpsasti on võimalik leida fotosid, mis huvi pakuksid.

Halvaks näiteks oleksid kõiksugused blogid, eelkõige ilma ärilise huvita kirjutatud – personaalsed -blogid. Neile lisatakse mõrksõnu seinast seina või teine võimalus – ei lisata üldse. Tulemus on aga tihti selline, et kõiksugu märksõnu kasutades ei suuda süsteem aru saada, milliseid välja tuua, tähtsustada ja kasutada, mis samastub süsteemiga, kus märksõnu ei kasutata.

Wiki-maailm

Nädala ülesanne: kuidas võiks Wikipediat veelgi paremaks teha?

Usun, et üks muudatusi, mis võiks Wikipediat veelgi paremaks teha, oleks muudatus wikide muutmise seas. Tean, kõlab naljakalt. Hetkel on nii, et pea igat artiklit võib kasutajaks registreerides vabalt muuta. Viimane versioon jääb aktuaalseks, eelmisi saab näha vaid artikli ajalugu vaadates. Kuid kas ei oleks parem, kui iga muudatusega lisatakse ka informatsioon selle kohta, et miks just selline muudatus sisse viidi? Alati ei pruugi olla viimane versioon sõna otseses mõttes eelmisest parem. Ei olegi. Kuid muudatuse põhjus aitaks natuke paremini artikli sisu ja mõtet mõista.

Üheks toredaks ideeks oleks ka artikli kirjutajate hindamissüsteem, mis sarnaneb ebay müüjate hindamissüsteemile või kas või facebooki „meeldib“ nupule vajutamisele. Süsteem lisaks usaldust. Kui artikli autoril on kõrge reputatsioon, siis olen kindel, et artiklit loetakse ja selle üle arutatakse palju sügavamalt. Hindamine võiks olla lubatud ainult registreeritud kasutajatele.

Suureks läbimurdeks oleks harivate videomaterjalide võimalus. Mõtlen siinkohal lühikesi, kui samas informatiivseid videoid koos visuaalsete materjalidega ajaloost, eksperimentidest, tuuridest teatud koha kohta vms. Loengute postitamist ma ei pooldaks. Tean, et idee ise-enesest ei ole uus ja Wikipedia tiim on töötanud selle kallal juba mõnda aega, kuid mida kiiremini idee avaliku publiku ette jõuaks, seda parem. Palju parem.

Need oleksid minu ideed. Kuna ma ei saa rääkida kõikide Wikipedia kasutajate eest ja tänu sellele ei tea õigeid tulemusi, st kas need ideed mõjuksid süsteemile positiivselt. Kuid üht tean küll. Videote kasutamisel artiklite juures või artiklina võib olla suur tulevik!

Blogosfäär

Nädala ülesanne

Kirjelda ajaveebipostituses blogimise erinevaid motiive ning too konkreetseid näiteid veebist.

Blogide kirjutamiseks on palju erinevaid motiive. Jah, neid tundub olevat (ja ilmselt ka on) seinast seina, kuid siinkohal tooksin välja enda meelest põhilisemad põhjused ja motiivid:

1.  Enda väljendamine

Tegu on küll üldise punktiga, kuid siia alla koguksin tavalised inimesed, kellel tihti puudub oskus ise veebilehti luua ning kes soovivad enda mõtteid, arvamusi, kogemusi maailmale või sõpradele väljendada. Blogid on selleks ideaalne viis. Tihti kirjutatakse elust, igapäevakogemustest, isiklikest arvamustest. On levinud, et sellistele blogidele ligipääs on vaid piiratud inimestel, blogipidajate parimatel sõpradel, tuttavatel. Avatud blogisid kasutavad näiteks kuulsad inimesed. Näitena ühe tuttava blogi enda väljendamiseks: http://reijoliivaste.blogspot.com/

2. Inimeste aitamine

Paljud kirjutavad blogiseid seetõttu, et jagada informatsiooni valdkonnas, mis neile meeldib ja mis aitaksid inimesi. Näitena võib pidada blogisid filmiarvustuste, Internetis raha teenimise võimaluse, kaalukaotusnippide, igapäevase elu efektiivsemaks muutmise jm teemade kohta. Näiteks:  http://filmiblogi.blogspot.com/

3. Enda autoriteedi tõstmine

Mõned inimesed blogivad just seetõttu, et esmalt jagada kasulikku informatsiooni, kuid teisalt (põhiline motivaator) seetõttu, et tõsta end teatud kindlas valdkonnas „eksperdi“ või tõsiseltvõetava inimese positsioonile. Et olla kindlas valdkonnas autoriteet. Tihti kasutavad selleks blogisid ka tuntud inimesed või poliitikud. Näide: http://internetmarketing.ee/

4. Raha teenimine

Ikka ja jälle raha teenimine. Õnneks või kahjuks ei saa ka see valdkond ilma raha teenimiseta. Kui suudetakse kirjutada kvaliteetset sisu, mis inimesi mõjutaks, siis blogid on selleks hea viis toodete ja teenuste turustamiseks või reklaami näitamise näol (blogid, mida loevad väga paljud inimesed) raha teenimiseks. Näide filmiarvustuse näitel: http://www.themovieblog.com/

5. Lõbu, uudishimu

On inimesi, kes loovad blogisid selleks, et see on lihtne ja lõbus tegevus, mis toob tihti kaasa arutelu postitava sisu kohta. Ja see neile meeldib.  Antud motiiv on tihedalt seotud esimese punktiga, kuid siiski peaksin seda natuke erinevaks. Näide:  http://www.mommyneedscoffee.com/

Sotsiaalsed võrgustikud

Nädala ülesanne
Analüüsi ajaveebis Matt Webbi kriteeriume (vt eespool) vabalt valitud sotsiaalvõrgustiku juures.

Analüüsitavaks sotsiaalvõrgustikuks valisin Facebook.com. Valik oli lihtne, kuna olen selles suhtes tüüpiline eestlane, et käinud rada pidi Rate, Orkut ning nüüd Facebook. Viimane ongi ainuke sotsiaalvõrgustik, mida kasutan alates aastast 2010.

Identiteet – kindel identiteet on olemas ja seda enamasti enda reaalse nime ja „mina“ esitamise näol. Selleks on ees- ja perekonnanimi. Võimalus on kasutada ka vabalt valituid nime, kuid enamik (julgen väita, et üle 95%) inimestest kasutab oma õiget nime. Seega võrgu ja reaalse maailma isiksus on tugevalt seotud.

Kohalolek – kohalolek on määratud lihtsa ümmarguse pildiga oma nime (indentiteeti määrava objekti) kõrval. Selleks on väike roheline ringike. Seega on kohalolek lihtsasti määratav. Kasutajal on võimalik antud võimalus ka välja lülitada.

Suhted – on kasutatud kõige lihtsamat viisi suhete määramiseks – kas on sinu sõber (tuttav) või mitte. Teatud perioodidel on ka testitud erinevaid määranguid – tuttav, hea sõber, parim sõber jne. Kipun arvama, et tulevikus võtab Facebook antud võimaluse kasutusele.

Vestlused – kasutatakse nii sünkroonset kui ka asünkroonset vestlust. Tegelikult on need ühendatud. Ehk esineb tavapärane „instant messenger“ võimalus ning ka võimalus neid sõnumeid inimesele saata, kes ei ole parasjagu sisse loginud. Viimasel juhul näeb ta neid sõnumeid oma postkastis.

Rühmad – tavapärasel kasutajal on üks rühm – tavaline sõbralist. Nüüd on aga võimalus inimesi erinevatesse rühmadesse jagada, mis võimaldab kergelt teatud sõnumit sobivatele inimestele saata. Näiteks ei ole sobilik oma eilse peo pööraseid seiklusi vms oma ülemusele või isale, emale tutvustada, näidata.

Reputatsioon – näib, et reputatsioon ei ole Facebookis väga suur määraja. Mõned peavad selleks oma sõprade arvu, teised jälle mitte. Suuresti on seesugune mõttemaailm alguse saanud rate.ee keskkonnast. Teiseks näitajaks võib pidada erinevate piltide, videote, staatuste jms meeldimiste/kommentaaride arvu.

Jagamine – antud valdkond on Facebookis väga arenenud ja ilmselt üks kõige kiiremini arenevaid valdkondi sotsiaalmaailmas. Erinevaid asju – lehti, pilte, viiteid, saatusi, aplikatsioone, sõpru (sõprade soovitamine) jms – võib jagada väga mitmel viisil. On võimalus panna peale mitmeid piiranguid, st kes näevad sinu jagamisi, kus kohas (geograafiline asend) neid nähakse jne.