Eile, täna, homme

Nädala ülesanne

Analüüsi ajaveebis, milline võiks olla veeb ja sotsiaalne tarkvara 5-10 aasta pärast.

Punktide väljatoomisel olen lähtunud enda 10 aasta pikkusest veebi kasutamise kogemusest.

Veeb

Kui vaadata viimase 10 aasta jooksul toimunud muudatusi disaini vallas, siis peab kogema, et veebilehtede disain on kiiresti muutuv nähtus. Seega võib oletada, et järgnevad 5-10 aastat toob kaasa üpriski suuri muutusi. Eelkõige arvan, et üha enam populaarsemaks muutub AJAX ehk üha vähem võib kohata lehti, kus nupule vajutustega tehakse lehele „refresh“. AJAX-i kasutamine on just viimasel 3-4 aastal väga populaarseks saanud ja trend liigub üha ülespoole. Heaks näiteks oleks leht elance.com, kus kasutajakeskkonnas on väga laialdaselt AJAX-it realiseeritud. Samuti ka Facebook liigub sinna poole. Kasutajaliides on voolav ja seda on mugav kasutada.

Teiseks asjaks võib pidada igasuguste „cloud“ teenuste kasutamist ja integreerimist. Asi on küllaltki algusfaasis, vähemalt minule kui tavakasutajale tundub nii. Kuid hea tõuke andis Apple, mis oma uusimas iOS5.0 operatsioonisüsteemis pilveteenuse kasutamisega algust tegi.

Sotsiaalne tarkvara

Usun, et sotsiaalne tarkvara, eesotsas sotsiaalse meedia suurima esindaja – Facebookiga – võtab enda alla veel suurema maailma, mida arvutid suudavad pakkuda. Algselt oli Facebook lihtsalt sõpradega suhtlemise sait, siis tulid mängud, igasugused lisavidinad. Seejärel võttis see enda alla „instant messengeri“ tüüpi suhtluskanalid, misjärel integreeriti vaikselt ettevõtete lehed ja müügiprotsessi arendamine. Viimane hõlmab ka ekspodentsiaalset reklaaminduse kasvu antud lehtedel.

Tänaseks päevaks või siis üsna pea võetakse enda alla ka põhilise postkasti ehk e-maili teenuse funktsioon. Mis edasi? Usun, et järgmiseks püütakse üle võtta kõiksugu tekstitöötlusprogrammide funktsioonid. Sotsiaalmeedia püüab endasse integreerida Microsoft Word-i, Excelit jne (nagu seda on teinud juba Google Docs). Samuti usun, et mingil määral püütakse üle võtta otsingumootori funktsiooni. Juba praegu on Facebookist ja teistest suhtlussaitidest võimalik leida enamik uudiseid, poliitikute, kuulsate inimeste kodulehti ning nii üllatav kui see ka poleks, isegi mõningal määral teaduslikke tekste.

Kõik need muutused ei tule üleöö, kuid prognoosin, et muutuste kasv ja kiirus on võrreldav viimase 3-4 aastaga. 

Asotsiaalne tarkvara ehk sotsiaalmeedia pahupool

Nädala ülesanne

Kirjelda ajaveebis kolme õpetlikku juhtumit manipulatsioonide ja pettuste vallast.

Manipulatsioonide ja pettuste vallas võtan vaatluse alla 3 juhtumit, millega olen olnud otseselt või kaudselt seotud. Kirjeldan oma kogemusi just seetõttu, kuna olen viimased 6 aastat töötanud Internetiturunduse valdkonnas.

Pane raha kasvama

Kuskil 5-6 aastat tagasi olid väga populaarsed lehed, mis lubasid lühiajalisi „raha kasvatamise“ teenuseid. Lehed selgitasid oma põhimõtet nõnda – sina investeerid oma raha, nende professionaalne meeskond kasutab seda erinevatel valuutaturgudel ja hoiustel ning nõnda tuleb ka kasum, mis suures osas sulle makstakse. Mida suurem on investeeritud summa, seda suurem on tõenäosus, et valuutatehingud õnnestuvad ja seda rohkem raha võib teenida. Summad, mida võidi paari kahe-kolme nädalaga tagasi teenida, olid väga märkimisväärsed (200%-300%), vähemalt arvudena. Tagantjärgi mõeldes on tore naerda nõnda „sinisilmsete inimeste“ üle, kes tõesti uskusid, et nende lehtede taga on professionaalsed investeerimismeeskonnad. Selliseid inimesi oli aga 5-6 aastat tagasi väga palju, üks ullike olin ka mina.

Kaks-kolm nädalat töötas kogu süsteem väga hästi. Nägid, kuidas raha kasvab, said erinevaid teenuseid pidi (näiteks maksesüsteem Paypal jt) oma raha ja teenitud kasumi tagasi. Ühesõnaga hakkasid vaikselt süsteemi usaldama ja suuremaid summasid investeerima. 4-5 nädala pärast peale usalduse võitu (positiivsed kommentaarid foorumites, jutukates jne) hakkasid paljud juba suuremaid summasid investeerima ja siis järsku – leht oli kadunud, ei jälgegi loojatest, infost loojate kohta ning kogu investeeritud rahast. Ja oligi kõik.

Tule kohtu kena naisterahvaga

Üks väga levinud petuskeem, mida on kasutatud viimased 10 aastat ning millega oma hiigelaegadel teeniti sadu tuhandeid dollareid kuus, oli „olematu naisega tutvumine“. Teema on lähedane just seetõttu, kuna nii mõnedki USA-st pärit tuttavad on asja proovinud ning see on ka ära tasunud. Pettus ei ole küll võrdne krediitkaardi andmete varastamisega, kuid põhineb valedel.

Kuidas see käib? Reklaamija loob uue „naine otsib meest“ kuulutuse mõnes tuntud kuulutusteportaalis, näiteks on väga populaarne olnud gumtree.com. Kuna seal taga on tavaliselt andekad müügimehed, siis on kuulutus ja naise profiil loodud nõnda, et see kohe tekitab huvi naisega kohtuda. Profiilile on lisatud loomuliku, ilusa välimusega naise pilt (pildid), tekst on väga mõistlik ning väljakutsuv. Kuulutuses on kirjas:  „...kui sa tahad minuga lähemalt tutvuda, siis kirjuta mulle, minu e-mail on see ja see“.  Loomulikult tuhanded mehed valmis sellise naise nimel e-maili saatma..

Kui aga saadetakse antud aadressile e-mail, siis saadakse vastu automaatne vastus (kuskil 30-60 minuti pärast). G-mailis on selleks „on holiday“ funktsioon. Vastuses on kirjas midagi sellist: „Olen täna saanud juba sadu kirju erinevalt meestelt. Kahjuks ei jaksa kõigile vastata. Seetõttu pidin üles seadma selle automaatvastaja. Kui sa tõeliselt tahad minuga kohtuda, siis olen portaalis XYZ ning minu kasutajanimi on abc. Ootan sinuga kohtumist. Portaal asub aadressil siin: xyz.com“

Umbes pooled mehed vajutavadki lingile ja registreerivad suhtlusportaalis end ära (liitumine on tasuta). Loomulikult ei ole portaalis antud kasutajat, või kui ongi, siis ei saa temalt kunagi vastust.

Põhimõte seisneb aga selles, et reklaamija on teinud portaaliga kokkuleppe, et iga sissetoodud kliendi (tasuta liitumise)näol annab portaal mingi summa reklaamijale (tavaliselt 3-5 dollari vahel). Kokkuvõttes saavad kaudselt petta nii portaal ning ka mehed, kes tahtsid naisega kohtuda. Reklaamija teenib aga hiigelsummasid.

Olete saanud tšeki XXX ettevõttelt.

Tegu ei ole küll otsese pettusega, kuid manipulatsioon on küll. On olemas ettevõtteid, mis pakuvad lihtsat tükitööd – andmete arvutisse sisestamine, väiksemad disaini- ja programmeerimistööd jne. Inimesed teevad tööd, neile saadetakse tšekk, mille alusel saab pangast raha välja võtta. Kavalus seisneb aga selles, et heatahtlik töötaja saab tšeki, kus on ettevõtte nimeks märgitud midagi väga rõvedat, millega pea keegi ei tahaks olla seotud. Näiteks „Pornstar University“, „Hard Core (mingi asi)“ jne. Olen lugenud, et umbes 50% inimestest ei lunastagi oma tšekki, seda just ettevõtte nime ja häbi tõttu.

Kogukondlik tarkvaraarendus.

Nädala ülesanne:

Vali kaks vaba tarkvara projekti ja võrdle neid ajaveebis arenduse vaatenurgast.

Kaheks võrreldavaks vaba tarkvara projektiks valisin FTP programmi FileZilla ja brauseri Mozilla Firefox. Valik langes neile kahele just seetõttu, kuna kasutan FileZilla-t  tööasjades pea iga päev ning ka Mozilla on olnud oma 2-3 aastat põhiline brauser, seda enne Google Chrome väljatulekut (mis ei ole vaba tarkvara).

FileZilla sai alguse 2001. aastal  informaatika tunni projektina, mille autoriteks oli Tim Kosse ja tema kaks klassikaaslast. Kohe algul otsustati, et tehakse vaba tarkvara, kuna nad ei oldud kindlad, et nad suudaksid müüa kasvõi ühtainsat  koopiat. Seega esimene versioon tuli välja 2001. aasta veebruaris. Edasine arendus jätkus juba laiema ringi sees. Nimelt avalikustati lähtekood tuntud portaalis SourceForge.net, mille abil muutus projekt ka populaarsemaks. Tekkisid mitmed vabakutselised inimesed, kes FileZilla projektile omi  tükke (edasiarendusi) hakkasid looma. Alates 2011. aasta algusest on kogu arendustegevus kolinud tagasi FileZilla kodulehele. See tähendab, et kõik loodud uuendused, parandused, edasiarendamisideed, dokumentatsioon jms lisatakse FileZilla lehele. Vähestest inimestest koosnev tuumik analüüsib uuendusi ja tegeleb nende integreerimisega. Kui midagi suuremat valmis, siis lastakse välja uus versioon.

Ka Mozilla Firefox on vaba tarkvara. Kuid selle projekti arendus on natuke erinev. Nimelt on arenduses suured täiskohaga töötavad tiimid, arendusmeeskonnad, programmeerijad, turundajad jne. Kuna lähtekood on vabalt kättesaadav, siis nagu ka FileZilla puhul, on võimalik ka vabakutselisel harrastajal/programmeerijal oma versioone teha, edasiarendamiseideid jagada, laiendusi luua jne. Samuti on võimalus hakata testijaks.

Nagu näha, on antud projektide arendus sarnane, kuid siiski kohati erinev. Seda just seetõttu, kuna FileZilla-l on väike tuumik, kes tööd koordineerib, ning suur vabakutseliste inimeste hulk, kes loovad uusi komponente ja täiustavad tarkvara. Mozillal aga kindel, suur tuum, mis tegutseb ühise eesmärgi nimel. Vabakutselistel inimestel on võimalik projektist osa saada, kuid selle mõju terviklikule arendusele ei ole nõnda suur.

Jagamiskultuur: motivatsioon, ärimudelid ja häkkerieetika

Nädala ülesanne:

Loe läbi Raymondi Hacker-HOWTO (eesti või inglise keeles) ja kirjuta selle kohta hinnang.

Hacker-HOWTO lugemine on üldiselt kergesti mõistetav, kasulik, hariv ja huvitav. Samas võib kohati ka leida natuke juba vananenud mõtteviisi.

Esiteks tegi dokument selgeks, kes on ikkagi häkker ja kes kräkker. IT-inimesena teadsin, et häkker oma algses tähenduses ei ole see, mis meedia sellest teinud on, kuid millegipärast olid ikkagi kaks terminit segamini läinud. Nn head poisid, tipp-programmeerijad, veebi loojad, kujundajad – häkkerid. Sissemurdjad – kräkkerid.

Lugedes häkkerlikku suhtumist ja mõttelaadi, siis tekkisid väikesed kahtlused, kas see mõttemaailm ongi nõnda idülliline. Arvan, et selle mõttemaailma saamiseks peaks inimene olema küll teatud määral „teistsugune“. Raymond on välja toonud 4 põhioskust – programmeerimine vähemalt viies keeles, Unixi tundmine, Veebi ja HTML-i tundmine ja inglise keele oskus. Jah, need on vajalikud, kuid siiski arvan, et häkkeriks saamine ei ole nõnda lihtne. Et anda panus, peab ka loodus olema sulle andnud targa pea. Arvan, et „loll“, kes tunneb mõnda programeerimiskeel, oskan Linux-s ringi käia, mõistab HTML-i, kirjutab avatud lähtekoodiga lihtsa tarkvara, ja loeb kuskilt foorumist, et teda on nimetatud ka häkkeriks, ei saa veel end selleks nimetada. Häkkeril peab olema hea pea, samuti oleks vaja rohkem teadmisi.

Väga meeldis erinevuse seletamine isehakkanud nohiku ja õnnetumat sorti nohiku vahel – geek ja nerd.

Dokumendi lõpus olevad küsimused aitavad kergesti mõista, kas see õige häkerlus ja mõttemaailm on sulle. Ise mõistsin, et see ei ole siiski mulle, kuid kirjutatud on see hästi. Head töö, Raymond!

Tarkvara- ja sisulitsentsid

Nädala ülesanne:

Kirjeldage üht vaba litsentsi lähemalt (kust pärit, kes seda kasutavad, mis on eripärad jne).

Olen valinud vabaks litsentsiks GNU Affero General Public License. Lühidalt on tegu GNU GPLv3 litsentsil põhineva litsentsiga, millesse on sisse viidud üks põhiline lisa, tihti mainitakse ka kui „loophole fix“ ehk parandusena GNU GPLv3 litsentsile.

GNU Affero GPL eripäraks on see, et kui kui sa jooksutad litsentsi kasutavat programmi serveril ja lased teistel kasutajatel serveriga suhelda, siis peab server oma kasutajatele laskma programmi lähtekoodi alla laadida. Litsents peaks ära hoidma probleemi, kus arendaja X on võtnud GNU GPL litsentsi all oleva serveril jooksva programmi ja teinud sellest oma versiooni (kasutades samuti GNU GPL litsentsi). Arendaja X kasutab muudetud programmi ainult oma serveril ja kunagi ei levita seda. Niisiis ei ole sul võimalik näha tema muudatusi ja neid oma programmi lisada. Seega peaks GNU Affero GPL antud probleemi ära hoidma.

Affero GPL esimene versioon väljastati juba 2002. aasta märtsis  Affero, INC korporatsiooni poolt, mille loojateks olid  Henry Poole ja Richard Stallman. Versioon 3, mis põhines GNU GPLv3 põhjal, tuli välja 2007. aastal ja väljaandjaks oli Free Software Foundation.

Affero GPL põhilisteks kasutajateks on Co-ment tekstireaktor, arendamistarkvara Launchpad ja jagatud suhtlusvõrgud Diaspora ja StatusNet (tarkvara võib eraldi installida oma serverile, kuid kokkuvõttes on tegu ikkagi ühtse suhtlusvõrguga) ning võrguliiklust jälgiv Shinken-nimeline tarkvara.

Paragrahvi-papi ja Interneti-põnn: intellektuaalomandi hiilgus ja viletsus

Nädala ülesanne:

Kirjutage ajaveebi omapoolne hinnang autorikaitse ja intellektuaalomandi temaatika hetkeseisule.

Kui alustada rääkimist intellektuaalomandist, autorikaitsest, litsentsidest, patentidest ja teistest siia valdkonda kuuluvatest teemadest, siis paratamatult kerkib esmalt esile USA. Viimane on juba aastaid olnud üks põhilisi kõneainet tekitav riik – seda just tihti jaburate, venivate kohtuvaidluste, mõtlemapanevate ja tihti arengut piiravate patentidega.

Mulle kui tudengile, kes püüab igapäevaselt maailma eluga kursis olla, tundub, et intellektuaalomandi temaatika on Euroopas suhteliselt tagasihoidlik. Olen kindel, et tegelikult toimub palju vaidlusi, kohtuistungeid ja patentide loomisi, kuid kindlasti ei anna see maht USA oma täis. Eestis seevastu oleks kogu temaatika veel sammuke madalamal. Kuus kord-kaks satub uudistesse mõni antud valdkonna teema, mis on enamasti kas otseselt või kaudselt seotud Interneti ja virtuaalmaailmaga. Aktuaalsed on olnud piraatluse teemad (filmide, raamatute, tarkvara ebaseaduslik allalaadimine ja levitamine) ja arengut pidurdavad litsentsid (veebiraadio ja televisiooni areng jms).

Väljaspool virtuaalmaailma pean põhiliseks samuti viimast teemat – arengut pidurdavaid litsentse ja patente. Olen kindel, et ilma nendeta oleks meil olemas tõhus ravi diabeetikutele ja ka AIDS-i vastu. Kuid kuna nn „suhkruhaiguse“ ravimid ja meetmed toovad nõnda palju sisse, siis milleks lubada ravim või meetod, mis kõrvaldaks häda? Võitleme arengu vastu kohtu ja juristide abil ja las raha tuleb.

Üldiselt võib väita, et USA-s on intellektuaalomandi temaatika tähtis ja päevakorras, mingil määral ka Lääne-Euroopa riikides. Eestis aga ei ole see eriti populaarne. Ei oskagi öelda, kas tegu on hea või halva nähtusega, kuid kindlasti tuleks eestlasi antud valdkonna pealt rohkem valgustada ja harida.  

Vaba tarkvara kui oluline eeldus

Nädala ülesanne

Kirjeldage ajaveebis enda kogemusi mõne vaba tarkvaratoote kasutamisega.

Kui mõelda vabale tarkvarale, siis ilmselt kõige rohkem puutub noor inimene kokku brauseriga. Viimase kümne aasta jooksul on populaarsust kogunud just vabad, avatud lähtekoodiga brauserid, mille eestvedajaks võib pidada Mozilla Firefox-i.

Kasutajakogemus algas oma 6-7 aastat tagasi, kuna Internet Explorer lihtsalt ei sobinud mitmes küljest – see oli aeglasem, esines rohkem turvariske ja tundus omal ajal „kohmakas“. Aja jooksul süvenes brauseri ainukasutamine veelgi, seda just paljude lisade tõttu. Kuna töötan reklaaminduses, mis kasutab virtuaalkanaleid, siis said asendamatuks sellised installitavad lisad nagu FireBug ja Alexa Sparky. Võib heas mõttes öelda, et neist tekkis kui sõltuvus. Esimese näol on tegemist lisaga, mille abil saab analüüsida lehe ehitust, näha erinevaid HTML, CSS ja muid elemente, nendele mõjuvaid reegleid jne. Teine aga annab ülevaate veebisaidi suurusest ja kasutatavusest – igal leheküljel on oma edetabelikoht veebisaitide kasutatavuse pingereas. Ka nn vaba aja veetmine on tänu lisadele kergem. Kui soovid tõmmata veebisaidilt, näiteks Youtube-st, mõnd muusikapala, siis oli tarvis installida vaid üks lisa, mis tekitas video kõrvale allalaadimise nupu ja oligi probleem lahendatud.

Kõik tundus hea ja vigadeta seniks, kui turule ilmus Google Chrome. Siis sain aru, et brauser võib olla veel sujuvam, kiirem ning mugavam. See lükke pani ilmselt ka Mozilla Firefox-i uuendusi tegema. Järgmised versioonid olid juba kiiremad, jätsid rohkem ruumi veebilehtede kuvamisele – olid palju kompaktsemad -  lisasid oli veel kergem installida jne. Seega võin öelda, et vaba tarkvara üheks plussiks võib pidada kiiret reageerimist  ja kohanemist hetkeolukorraga.

Kuigi Mozilla Firefox ei ole juba aastaid olnud minu peamine brauser, võib väita, et antud vaba tarkvara kasutamiskogemus on olnud üleni positiivne ja ilmselt see nõnda ka jääb.