Tarkvara- ja sisulitsentsid

Nädala ülesanne:

Kirjeldage üht vaba litsentsi lähemalt (kust pärit, kes seda kasutavad, mis on eripärad jne).

Olen valinud vabaks litsentsiks GNU Affero General Public License. Lühidalt on tegu GNU GPLv3 litsentsil põhineva litsentsiga, millesse on sisse viidud üks põhiline lisa, tihti mainitakse ka kui „loophole fix“ ehk parandusena GNU GPLv3 litsentsile.

GNU Affero GPL eripäraks on see, et kui kui sa jooksutad litsentsi kasutavat programmi serveril ja lased teistel kasutajatel serveriga suhelda, siis peab server oma kasutajatele laskma programmi lähtekoodi alla laadida. Litsents peaks ära hoidma probleemi, kus arendaja X on võtnud GNU GPL litsentsi all oleva serveril jooksva programmi ja teinud sellest oma versiooni (kasutades samuti GNU GPL litsentsi). Arendaja X kasutab muudetud programmi ainult oma serveril ja kunagi ei levita seda. Niisiis ei ole sul võimalik näha tema muudatusi ja neid oma programmi lisada. Seega peaks GNU Affero GPL antud probleemi ära hoidma.

Affero GPL esimene versioon väljastati juba 2002. aasta märtsis  Affero, INC korporatsiooni poolt, mille loojateks olid  Henry Poole ja Richard Stallman. Versioon 3, mis põhines GNU GPLv3 põhjal, tuli välja 2007. aastal ja väljaandjaks oli Free Software Foundation.

Affero GPL põhilisteks kasutajateks on Co-ment tekstireaktor, arendamistarkvara Launchpad ja jagatud suhtlusvõrgud Diaspora ja StatusNet (tarkvara võib eraldi installida oma serverile, kuid kokkuvõttes on tegu ikkagi ühtse suhtlusvõrguga) ning võrguliiklust jälgiv Shinken-nimeline tarkvara.